
Päikesesüsteemi teke algas 4,6 miljardit aastat tagasi, kui hiiglasliku molekulaarpilve väike osa iseenda raskuse all kokku langes. Suurem osa massist kogunes kokkulangenud piirkonna keskele, kus tekkis Päike; ülejäänud massist moodustus protoplanetaarne ketas, millest arenesid planeedid, nende kaaslased, asteroidid ja teised väikesed Päikesesüsteemi taevakehad.
Päikesesüsteem on pärast teket väga palju muutunud. Pöörlevatest gaasi- ja tolmupilvedest on moodustunud hulgaliselt planeetide kaaslasi. Lisaks on osa kaaslasi moodustunud planeetidest kaugemal ja hiljem nende gravitatsiooni mõjul kinni püütud. Mõni kaaslane, näiteks Kuu, võib olla aga tekkinud kokkupõrke tagajärjel (seda kirjeldab hiiglasliku kokkupõrke hüpotees). Taevakehad on sageli omavahel kokku põrganud. Planeetide asukohad on gravitatsioonilise vastastikmõju tõttu korduvalt muutunud, eriti Päikesesüsteemi varajasel arenguetapil.
Umbes 5 miljardi aasta pärast Päike jahtub ja paisub praegusega võrreldes paljukordseks (muutudes punaseks hiiuks), mille järel heidab planetaaruduna kõrvale väliskihid ja muutub valgeks kääbuseks. Kauges tulevikus vähendavad mööduvad tähed aegamisi Päikese mõju planeetidele. Mõni planeet hävib ja mõni liigub tähtedevahelisse keskkonda. Kümnete miljardite aastate pärast ei tiirle Päikese ümber ilmselt enam ükski praegustest taevakehadest. Loe edasi ...
