Balti Päästeselts

AS Balti Päästeseltsi lipp.

Balti Päästeselts AS oli alates 1918. aastast tegutsenud aktsiaselts, mis tegeles Läänemerel merepäästetööde ja rannasõiduga.

1918. aastal nimetati Vene-Balti Päästeselts ümber Balti Päästeseltsiks. Alates 1881. aastast tegutsenud Vene-Balti Päästeseltsi järglane Balti Päästeselts jätkas päästetöödega kommertsalusel. Seltsi kasutada oli 12 erinevat pääste- ja abilaeva.

1918. a. alustati Eesti sadamate basseinide puhastamiseks sõja käigus uputatud laevade ülestõstmist Tallinna ja Pärnu sadamas. 1919. a. 1919. a. päästeti Briti lennukikandja Vindictive tehti 18 päästetööd, 10 tuukritööd ja 10 pukseerimist.

Kuni 1921. aastani tegeles selts ainult merepäästetöödega. Seoses Eesti iseseisvumisega jäi päästetöid vähemaks. Ühtlasi oli kulukas pidada üleval suhteliselt suurt laevastikku. Osa alustest müüdi Lätti, pärast seda kuulusid 1923. aastast seltsi päästelaevade hulka Meteor, Gladiator, Karin, Micheline, Neptun ja Solid, lisaks pukserid Ingeborg, Elbe ja Tõll.

Eesti vabariigi iseseisvudes asutati Balti Päästeseltsi juurde rannasõiduliinide osakond, mis hoidis käigus riigisiseseid laevaliine. 1921. a. osteti reisi-kaubaaurik Grenen ja 1922. a. aurik Eestimaa. 1924. a. asuti teenindama rannasõiduliine, 1926. a. võeti rendile ka seni saarte ja randadega ühendust pidanud aurikud Endla, Kungla ja Traali ning osteti reisilaev Dagmar. Kõik lisandunud laevad rakendati rannasõiduliinide teenindamiseks.

1930. aastatel müüdi seltsi aktsiad Soome päästeseltsi Neptun osanikele. Samal ajal vähenes ka kauba- ja reisijateveo maht saarteliinidel ja seltsi tegevust hakati koomale tõmbama. 1929. a. müüdi soomlastele päästeseltsi laev Neptun, 1937. a. Gladiator ja 1939. a. Solid.

Alates 1937. a., kui vanametalli hinnad olid märgatavalt tõusnud, alustati üles tõstetud vrakkide lammutamist ja vanametalli realiseerimist. 1938. a. rannasõiduliinide osakond likvideeriti ja rannasõiduks kasutatud aurikud müüdi laevafirmale G. Sergo & Ko. 1940. a.

Uue valitsuse võimuletulekuga 1940. a. lõpetati Balti Päästeseltsi tegevus ja natsionaliseeriti seltsi allesjäänud varad. Suuremad päästelaevad anti Punalipulise Balti Laevastiku koosseisu. 1941. a. hukkus kokkupuutel miiniga päästelaev Karin. Pärast Teise maailmasõja lõppemist olid päästeseltsi mitmed alused endiselt rivis. Seltsi lipulaev Meteor tegeles päästetöödega kuni 1958. aastani, Micheline töötas pärast sõda Tallinna sadamas 1960. aastateni Võru nime all.